Ajalugu Haeska küla
Saima Madrus

Haeska küla mainitakse esimest korda 1278. aasta Haapsalu toomkapiitli elatusmaade hulgas. Haeska mõisa 
mainitakse esmakordselt 1560. aastal ja kooli asutamise aeg on 1860. aasta.

Haeska küla koosnes kolmest külast: Haeska 1, Haeska 2, Haeska 3. 
23. veebruaril 1977. a. seadusega toimus külade liitmine, mille tulemusena vähendati külade arvu 
ning kolm küla liideti üheks Haeska külaks.

15. detsembri 1939. aasta seisuga oli Haeskas 369 elanikku, kes valdade reorganiseerimisel jäid Ridala valla 
elanikeks. Käesolaval ajal elatakse pidevalt 40-s talus, suvekodusid on 26. Viimase rahvaloenduse järgi 
elab külas pidevalt 89 elanikku. See on muutuv arv.

Suurem kogunemine külas oli 1980. aastal, kui endised õpilased korraldasid kooli kokkutuleku, 
kuna kooli algusest oli möödas 120 aastat. Endisi õpilasi ja õpetajaid oli kokku tulnud 55.

1999. aasta 17. juulil korraldasime valla haridus- ja kultuurinõunikku kaasabil kodukandipäeva. 
Aasta lõpul 26. novembril algas vallas “Külast külla ” ürituste sari. Haeskas oli esimene kohtumine 
vallavalitsusega. Sellel kohtumisel arutati edaspidist tegevust, valiti külavanem.

20. jaanuaril 2000. aastal toimus Peetri talus külaseltsi asutamise ettevalmistamise koosolek. 29. jaanuaril 
toimus külakoosolek, kus asutati külaselts. Kohal oli 28 inimest. Koosolekul valiti 7-liikmeline juhatus 
ja revisjoonikomisjon. Arutati ja otsustati, et endisest poest saab külaseltsi seltsimaja. 
10. - 21. mail 2000. aastal avati Haapsalus Läänemaa muuseumis näitus “Kodukant Haeska”. 
Saaremaa Haeska küla poolt tuli kutse neile külla minna (neil 550. aastapäev)
5 - 6. augustil külastasime Saaremaa Haeska küla (38 inimest meilt).
 
Augustikuus korraldasid MTÜ Väinamere Pärandkoosluste Säilitajad Haeska külas õppepäeva. 
Augusti viimasel laupäeval süüdati mererannas muinaslõke (70 inimest).
Septembrikuus (22.-l) toimus sügise vastuvõtu pidu. Novembrikuus tähistasime isadepäeva. 
Detsembrikuus käis 9 meie seltsi liiget Matsalu looduskaitseala keskuses külaseltside kokkutulekul. 
Aasta lõpul (29.-l) toimus aastalõpupidu (70 inimest).Nii möödus esimene aasta külaseltsil.
 
2001. aastal oli meil juba oma näitering (näidend “Pärijad”). 28. juulil toimus meil üritus 
“Haeskamehed Haeskas”. Nüüd külastasid meid juba Saaremaa Haeska küla  esindajad. 
Külla tulid ka Kirbla külaseltsi esindajad.
 
3. augustil 2001.a. toimus Haeska kodukandipäev. Seekord olid meie külaslised Liivi naisselts, 
Kirbla külaselts, Kirbla naisselts, Matsalu naisselts. Toimus kunstniku Silvi Väljali poolt kujundatud 
Külakaardi avamine. Selleks päevaks anti välja toimetis “Haeska sõnas ja pildis”, ajaleht “Haeska Hääl”.

30. juulil 2005. aastal toimus Haeska kodukandipäev, mis oli pühendatud kooli 145. ja mõisa 
445. aastapäevale. Toimus küla kivi avamine seltsimaja õuel. Selleks ajaks oli selgunud, 
et Haeska küla on esmamainitud 1278. aastal. Esialgset asukohta tähistab 2005. aastast teabetahvel 
vana koolimaja vastas. Anti välja Haeska-teemaliste postkaartide kogumik.

Eduard Laur alustas filmimist. Valmis film “Põline Haeska”.
 
2008. aastal 19.juulil toimus küla 730.aastapäeva tähistamine.
Selleks ajaks oli välja antud raamat “Põline Haeska”. Toimus raamatu tutvustus.
Vaadati filmi “Põline Haeska”. Külalisi oli Asukülast, Rõudest, Kirblast, Rannamõisast.

3.aug. 2013. aastal toimus küla 735. aastpäeva tähistamine.
Tutvustati “Põline Haeska” - Teine raamat.



Tegijad

Valdek Gross Haeska külast, nr.112, esimene eestlane motokrossi maailmameistrivõistlustel.